TALLINNA PEDAGOOGIKA ULIKOOL SOTSIAAL TEADUSKOND
HALDUSJUHTIMISE ERIALA
HJV-21 KURSUS
Anton Volitok
Andrei Krek
Ruslan Furman
Aleksandr Bilok
Uhtne turg
Euroopa Integratsiooni Pohikursuse uurimistoo
Lektor: Keit Kasemets
Tallinn 1999
SISSEJUHATUS. 3 UKSIKISIKU LIIKUMISVABADUS. 4 ELU- JA TooKOHA VALIK. 4 KOMPANIIDE KONKURENTSIVoIME ToUS. 5 REGIONAALNE KOOSToo. 5 ISIKUTE VABALIIKUMINE. 6 KAUPADE VABA LIIKUMISE KINDLUSTAMINE. 6 TEENUSTE LIIKUMISVABADUS. 7 KAPITALI VABA LIIKUMINE. 7 TARBIJAKAITSE. 8 KULTUURIPaRANDI KAITSE. 8 UHTSE TURU JUHTIMINE. 8 KAS LIIKMESRIIK VoIB uHTSEL TURUL RAKENDADA AUTONOOMSET KONKURENTSIPOLIITIKAT? 9 KESKONNAKAITSE. 10 UHTSEST TURUST uHTSE VALUUTANI. 10 KOKKUVoTTE. 12 LISA 13
Sissejuhatus.
Miljonid kodanikud ning tahended kompaniid, suured ja vaikesed, ule kogu Euroopa on hakanud saama kasu Euroopa uhtsest turust. Sisepiirideta Euroopa Liit, mis sundis aastal 1993, on nuudseks muutunud oma kodanike jaoks igapaevaelu lahutamatuks koostiksosaks. Firmad on leidnud enestele uued turud, asutanud transnatsionaalseid partnerlusettevotteid ning oma tootmise struktuuri umber korraldanud, et ara kasutada korraga 370 miljoni tarbijani kasvanud siseturu voimalusi. Tavalised inimesed on voitnud kahel viisil. Uhelt poolt naudivad nad lisandunud liikumisvabadust, mis lubab neil teha sisseotse, tootada ja elada mistahes Euroopa Liidu riigis. Teisalt, isegi kui nad elukoha ei vaheta, on neile kui tarbijaile soodus uhtse turuga kaasnev suurem kaupade ja teenuste valik ning hinnakonkurents. Neile saavutustele vaatamata nouab uhtse turu tugevdamine ning vastava idee lopuleviimine siiski jatkuvaid joupingutusi. Kaubad, teenused ja kapital liiguvad kull juba vabalt, kuid monedel sisepiiridel teostatakse ikka veel isikukontrolli. Probleem seisneb vajaduses uhitada isikute liikumisvabadus noudega saavutada kontroll rahvusvahelise kuritegevuse ule ning ohjeldada illegaalset sisserandu. Arialal on aga tarvis uhelt poolt Brusselis asuva Euroopa Komisjoni ning teiselt poolt liikmesriikide valitsuste koostood, kindlustamaks uhtse turu reeglite korrektset koostood jargmist (mis praegu pole veel sugugi uldine) ning valtimaks kaubandusele uutede factotokete pustitamist lisanduvate siseriiklike eeskirjade labi. Uhtse turu loomine oli protsessi algus, mitte lopp. Selle ettevotmise kaigushoidmine kujutab endast pidevalt valjakutset.
Uhtse turu loomine Euroopas on toenaoliselt suurim majandusintegratsiooni projekt, mis kunagi on ette voetud. Seitsme aasta jooksul on Euroopa Liit ning selle liikmeriigid transformeerinud 12 eraldiseisvat riiklikku turgu uheks uksuseks. Selle hiiglasliku ulesande lahendamisega, millega alustati aastal 1985, jouuti pohijoontes lopule 1. jaanuariks 1995. Sealtpeale on uhtse turu eelised laienenud Euroopa Liidu uutele liikmetele, kes uhenesid liiduga 1995. aastal. Uhtse turu saavutused vajavad kaitset ning edasiarendamist. Selle ulesande raskust ei tohiks alahinnata. Uhtne turg kujutab endast valtimatut eeldust sellele, et teostuks jargmine aste Euroopa Liidu integratsioonis, ja nimelt uleminek majandus- ja valuutaliidule (EMU). Samuti annab ainult uhtne turg Euroopale voimaluse valjatulekuks majanduslikust surutisest.
Uhtse turu eesmark on integreerida liikmesriikide majandused, mis ei tahenda, et taotletaks rahvuslike erinevuste korvaldamist keele, kultuuri, identiteedi voi traditsioonide valdkonnas. Pigem vastupidi, uhtne turg pohineb sellel, et liikmesriigid tunnustavad uksteise reegleid. Samuti lahtub uhtne turg subsidaarsuse pohimottest, mille jargi otsused voetakse vastu tasemel, mis on tavakodanikule voimalikult lahedalt.
Uhtse turu loomine oli keerukas protsess, mis noudis uksikasjalike seaduste vastuvotmist aarmiselt mitmekeistes valdkondades, eesmargiga vabaneda riikidevahelistest fuusilistest, tehnilistest rahanduslikest toketest.
Uksikisiku liikumisvabadus.
Tavaliste reisijate jaoks on kontrolli uhtse turu sisepiiridel tunduvalt vahendatud. Isikukontroll on veel sailinud meresadamates ning lennujaamades, kuid eesmargiks on seegi ara jatta. Piirikontrolli lopetamisega kaasnes piirangute korvaldamine kaupade koguselt, mida reisijaid voivad osta mistahes teises Euroopa Liidu riigis ning tuua oma kodumaale, tingimusel, et ostetud kaup on maaratud isiklikuks tarbimiseks.
Maksud nendelt kaupadelt makstakse tavalises korras neis riikides, kus nad ostetakse. Reisijad voivad seetottu koige enam nende kaupade puhul, mille hind voi millelt voetavad maksud riigiti enim erineMaksud nendelt kaupadelt makstakse tavalises korras neis riikides, kus nad ostetakse. Reisijad voivad seetottu koige enam nende kaupade puhul, mille hind voi millelt voetavad maksud riigiti enim erinevad.
Lisaks maksuvabadusele ostudele voivad isikud, kes liikmesriikide vahel reisivad ohu teel voi meritsi, ikka veel nautida tollivabu oste, kuigi ranged vottes ei peaks sellised soodustused uhtse turu raames enam kehtima. Soodustused jaavad siiski joosse aastani 1999 ning kuni selle tahtajani alluvad tollivabad ostud ka spetsiaalsete piirangutele.
Elu- ja tookoha valik.
Uhtne turg kujutab endast palju enamat kui vaba reisimist ja soodsate hindade jahumist. Uks uhtse turu aluspohimnotteid on, et toolistel, uksikettevotjail ja ametit oppivail isikuil on vabadus valida elu- ja tookoha teises liikmesriigis, ilma et nad seelabi kaotaksid oiguse tootu abirahale oma kodumaal.
Uhtses turus on kehtestatud terve rida direktiive, mis tagavad toolistele teatava sotsiaalse kaitstuse tasemele.
Tervishoid ja tookaitse on valdkonnad, kus uhtne turg on sotsiaalsest aspektist vaadatuna teinud suurimaid edusamme. 1993. aasta alguses joustus Euroopa Liidu uldine direktiiv, mis kehtestab pohimotete kogumi tooliste turvalisuse ja tookaitse alal. Samuti on vastu voetud spetsiifilisemaid direktiive tooaja pikkuse, seadmete kasutuse ning kaitseriietuse suhtes.
Uhtse turu padevuses ei ole mitte koik sotsiaal- ning toojoulaste seaduste aspektid. Seadused, mis reguleerivad toolevotmist ja vallandamist ning ametiuhingute tegevust, kuuluvad liikmasriikide valitsuste, mitte Euroopa Liidu voimkonda.
Uldprintsiip, mille jargi iga liikmesriigi kodanikul on oigus elada mistahes teises liikmesriigis, on nuudseks fikseeritud Euroopa Uhenduse lepingu peatukis, mis kasitleb liidu kodakonsust. Lisaks annab leping teises liikmesriigis elavatele alalistele elanikele oiguse valida ning olla valitud nii kohalikel kui Euroopa Liidu valimistel asukohamaa kodanikega vordsetel alustel.
Vabadus reisida ja oma ariasju ajada ule ogu Euroopa niisama lihtsalt kui omaenese kodumaal on Euroopa Liidu kodanikul jaoks voimsaim sumbol tahistamaks uhtset turgu ja Euroopa Liidu ennast.
Kompaniide konkurentsivoime tous.
Uhtne turg toustab Euroopa firmade konkurentsivoimet seelabi, et on loonud suurima turu industrialiseeritud maailmas. Eesmark on anda anda firmadele voimalus suuremateks toodangu seeriateks, kindlustada neile suurtootmise eelised, lihtsustatud standardid ja ligipaas teiste Euroopa Uhenduse maade poolt pakutavatele riiklikele lepingutele. Koik see voimaldab firmadel omahinda alandada, mis omakorda viib hindade langusele euroopa tarbija jaoks.
Regionaalne koostoo.
Programm LACE (uhendamine, abi ja koostoo Euroopa piirialade jaoks), mis sundis 1990. aastal, on Euroopa Piirialade Assotsiatsiooni noupidamiste uuemaid tulemusi.
Programm, mis on avatud koigile Euroopa piirialadele, seisneb eeskatt nende regioonide kohta kaiva teabe ja kogemuste vahetamises. Programm holmab tervet rida valdkondi- tehnilist abi (ruumide ja varustuse seotamine), sidemete vorgu tekke soodustamist piirialade vahel (mis voiks tulemuseks anda uhiseid turu- uuringuprogramme ning uhisostulepinguid) ning teabelevituse ning reklaami edendamist (piirialade ettevotete uhised turustus- jaProgramm, mis on avatud koigile Euroopa piirialadele, seisneb eeskatt nende regioonide kohta kaiva teabe ja kogemuste vahetamises. Programm holmab tervet rida valdkondi- tehnilist abi (ruumide ja varustuse seotamine), sidemete vorgu tekke soodustamist piirialade vahel (mis voiks tulemuseks anda uhiseid turu- uuringuprogramme ning uhisostulepinguid) ning teabelevituse ning reklaami edendamist (piirialade ettevotete uhised turustus- ja reklaamistrateegiad). Senised meetmed votab kokku vastava andmepanga loomine.
Isikute vabaliikumine.
Suurim valdkondades, milles uhtse turu esialgne programm on loplikult ellu viimata, on isikute vaba liikumine. Euroopa Liit ja tema liikmesriigid on enestele votnud vaaramatu kohustuse korvaldada koik piirikontrillid isikute ule, kes uletavad piiri kahe liikmesriigi vahel. Isikutoendavate dokumentide kontrolli mahtu on juba praeguseks vahendatud, aga selle taielik arajatmine on osutunud raskeks.
Liikmesriigid ilmutavad vastumeelsust lahtiste piiride ja liikumisvabaduse vastu, kui selle eest makstav hind tahendab mobiilsemaid kurjategejaid ja seega turvalisuse vahenemist ning uhtlasi piiramatut immigratsiooni.
Selleks, et anda kodanikele taielik liikumisvabadus, tagades neile samaegselt turvalisuse ja kaitse, on tarvis votta mitmeid meetmeid. Valitsustel on tulnud nii individuaalsed kui ka omavahelises koostoos valja tootada meetodeid illegaalse immigratsiooni vastu ja tohusaks tooks kuritegevuse tokestamisel, rakendades sealhulgas vajadusel juhukontrolli riigipiire.
Lliikumisvabadus Euroopa Liidu sees eeldab, et sisemiste piirikontrollide korgvaldamisega kaasneb vastavalt rangem jarelvalve liidu valispiiridel. Tahendab ju sisepiiride kadumine, et kui isikud valjaspoolt Euroopa Liitu on kord juba joudnud liidu territooriomile, naudivad nad samasugust liikumisvabadust kui liidu kodanikud. Seetottu peab igal liikmesriigil olema piisavalt pohjust usaldada teiste liikmesriikide poolt valispiiridel teostatud kontrolli tohusust ning vastavust kooskolastatud noudmistele.
